Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad mehed arsti juurde liiga hilja.
Igal aastal sureb Eestis eesnäärmevähki keskmiselt 260 meest. Osad neist on hoolivad isad, teised vahvad vanaisad. Kindlasti on nad kõik kellegi head sõbrad.
Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda enda teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi.
Eesnäärme tervis on nagu meeskonna võit spordis – nõnda alustab juttu Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna juhataja Martin Kivi meeste tervisest rääkima asudes.
Tulemus sõltub kõikidest meeskonna liikmetest. Selle tiimi võtmeisikud on sina ise, sinu pereliikmed ja loomulikult perearst ning uroloog.
Dr Kivi kinnitab, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka tema lähedaste käes. Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid märgatavad olema ka pereliikmetele. Eesnäärme tervise edendamiseks on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nende sümptomitest – seda hõlpsam on varakult eesnäärme haigusi ära tunda ja edukalt ravida.
Uroloog Martin Kivi selgitab, et eesnääre on olemas ainult meestel. Eesnääre asetseb vahetult kusepõie all ja ümbritseb kusetoru. Alates 50. eluaastast on eesnäärme haigused meeste seas eriti sage probleem, mis puudutab varem või hiljem paljusid mehi. „Eesti mees jätab sageli haiguse hooletusse või häbeneb oma urineerimisprobleemidest arstile rääkida,“ tõdeb dr Kivi.
Kodanikualgatuslik liikumine Movember Eesti kutsub kampaania korras mehi üles tegema PSA-testi, et avastada eesnäärmevähk võimalikult vara. Perearstidel ei ole aga kohustust ilma kindlate näidustusteta profülaktika mõttes sellist testi teha.
