RASKUSED URINEERIMISEL? SEE ON KÜSIMUS MEHELE 40+

Kui ka Sinul on probleeme urineerimisega, võib see viidata healoomulisele eesnäärme probleemile. Tee siinsamas lihtne test ning saad teada, kas tasuks ennast ka arsti juures kontrollida.

Põhjuseks võib olla suurenenud eesnääre

Loe siit, kuidas ära tunda eesnäärme healoomulist suurenemist. Ja pea meeles, et muretsemiseks pole põhjust, sest eesnäärme healoomuline suurenemine on ravitav.

EESNÄÄRME HEALOOMULINE SUURENEMINE ON RAVITAV

Pea meeles, et muretsemiseks pole põhjust, sest eesnäärme healoomuline suurenemine on ravitav. Loe lähemalt, kuidas leida probleemile lahendus ning õige ravi.

TEE LIHTNE TEST
1/7

Kas peale kusemise lõpetamist jääb teile tunne, et põis ei saanud päris tühjaks?

Kas teil tekib vajadus uuesti urineerida vähem kui 2 tundi peale eelmist urineerimist?

Kas olete märganud, et kusemine (kusejuga) katkeb enne lõpetamist mitu korda?

Kas kusemisvajadus on mõnikord nii pakiline, et seda ei saa mingil juhul edasi lükata?

Kas teile tundub, et kusejuga on muutunud nõrgemaks?

Kas urineerimise alustamise nõuab teil täiendavat pressimist või pingutust?

Kas ja mitu korda peate peale õhtust magamajäämist ja enne hommikust ärkamist üles tõusma ning kusele minema ?

SINU TULEMUS
15
PUNKTI

Mitte kunagi
Umbes üks kord viiest
Umbes üks kord kolmest
Umbes üks kord kahest
Umbes kaks korda kolmest
Peaaegu alati
Mitte kunagi
Umbes üks kord viiest
Umbes üks kord kolmest
Umbes üks kord kahest
Umbes kaks korda kolmest
Peaaegu alati
Mitte kunagi
Umbes üks kord viiest
Umbes üks kord kolmest
Umbes üks kord kahest
Umbes kaks korda kolmest
Peaaegu alati
Mitte kunagi
Umbes üks kord viiest
Umbes üks kord kolmest
Umbes üks kord kahest
Umbes kaks korda kolmest
Peaaegu alati
Mitte kunagi
Umbes üks kord viiest
Umbes üks kord kolmest
Umbes üks kord kahest
Umbes kaks korda kolmest
Peaaegu alati
Mitte kunagi
Umbes üks kord viiest
Umbes üks kord kolmest
Umbes üks kord kahest
Umbes kaks korda kolmest
Peaaegu alati
0 korda
1 kord
2 korda
3 korda
4 korda
5 ja enam korda

0-7

Kusemishäired puuduvad. Hoidke oma eesnäärme tervist! Kui olete üle 45 aasta vana, siis soovitame kontrollida oma eesnäärme seisundit kord aastas kas perearsti, meestearsti või uroloogi juures.

8-19

Teil esinevad vähesed eesnäärmehaigustele viitavad kusemishäired. Soovitame pöörduda perearsti, meestearsti või uroloogi vastuvõtule.

20-35

Teil esinevad mõõdukad eesnäärmehaigustele viitavad kusemishäired. Soovitame pöörduda perearsti, meestearsti või uroloogi vastuvõtule.

Kusemishäirete küsimustik (IPSS) on kõige olulisem uuring healoomulise eesnäärme suurenemise diagnoosimisel ja eriti ravivalikute tegemisel. Testi tegemine ei asenda mingil juhul arsti diagnoosi.

MIS ON Eesnäärme healoomuline suurenemine?

Eesnäärme healoomuline suurenemine on vananemisega kaasnev mehe reproduktiivtrakti muutus, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 35.-40. eluaastat. Uuringute alusel on tõestatud, et enamikel meestel vanuse tõustes eesnäärme kude suureneb.

Kuigi eesnääre ei pruugi suurenemise algjärgus olulisi kaebusi põhjustada, on esmasteks haigusnähtudeks urineerimisega seotud ärritusnähud. Põie tühjendamine ei ole täielik või urineerimine on sagenenud, uriini hulk vähenenud ning lisandunud on öine urineerimine.

Sagedasemad sümptomid on:

  • pakiline urineerimisvajadus
  • sagenenud urineerimisvajadus (ka öösiti)
  • nõrk ja katkendlik urineerimine
  • mittetäielikult tühjenenud põie tunne
  • häired seksuaalelus

Sellised kaebused segavad igapäevaseid toiminguid ja öist und. Kuigi puudub otsene seos eesnäärme suuruse ja kusemishäirete vahel, kasvab ka kusemishäirete esinemissagedus vanuse tõustes.

Eesnääre on kastani suurune mehe lisasugunääre, mis asub põie all ning ümbritseb vööna kusejuha. Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida lihastööd nõudvaid urineerimise ja seemnepurske protsesse. Lisaks on eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises.

KONTROLLI SIINSAMAS, KAS TASUKS MINNA ARSTLIKUSSE KONTROLLI:

KUIDAS RAVIDA?

Veel paarkümmend aastat tagasi oli suurenenud eesnäärme ainsaks ravivõimaluseks eesnäärme osaline eemaldamine. Täna saab seda haigust ravida väga erinevate ja oluliselt väiksemaid kõrvaltoimeid andvate ravimeetoditega:

Haiguse kulu jälgimise meetod Kõige sobilikum meestele, kellel esinevad kergemad või keskmise raskusega urineerimishäired. Aktiivse jälgimise perioodil peaks mees arsti juures kontrollis käima vähemalt üks kord aastas.

Taimeravi ehk fütoteraapia Üsna populaarne nii Eestis kui Euroopas. Oluline eelis võrreldes teiste medikamentoossete ravimitega on enamikel juhtudel tarvitamisega kaasnevate kõrvaltoimete puudumine. Enamik taimseid preparaate on kättesaadavad apteegist ilma arstiretseptita. Preparaadi valimisel tuleks kindlasti arvestada sellega, et saaksite apteegist ravimi (mitte toidulisandi).

Tablettravi retseptiravimitega Mõeldud kasutamiseks eesnäärme healoomulisele suurenemisele viitavate alumiste kuseteede kaebuste korral. Jaguneb oma põhitoimelt kaheks ning täidab järgmisi eesmärke:

  • kaebuste leevendumine
  • haiguse progresseerumise pidurdamine.

Kirurgiline ravi Näidustatud juhtudel, kui esineb ravile mittealluv ja/või korduv uriinipeetus, eesnäärme suurenemisest tingitud verikusesus (hematuuria), neerufunktsiooni häired ja eesnäärme suurenemisega seotud põiekivi.

Õige ravivalik võiks sündida arsti ja patsiendi koostöös. Healoomulise eesnäärme suurenemisega seotud kaebuste korral võid nõu saamiseks julgelt pöörduda oma perearsti, meestearsti või uroloogi vastuvõtule.

KÜLASTA PEREARSTI

Kord aastas on oluline külastada perearsti ja lasta kontrollida haiguse kulgu. Kui kahtled arstliku kontrolli vajalikkuses, testi ennast siinsamas:

Käesolev kodulehekülg on Eesti Vähiliidu eesnäärmehaiguseid puudutava teavituskampaania Meestetervis.ee osa. Sisutekstide koostamisel kasutatud allikad: internetilehekülg eesnaare.ee, dr Margus Punabi raamat „Mehe teine süda“ ja meeste kusemishäirete käsitlus- ja ravijuhend perearstile (Eesti Arst 2011; 90(5):241–242). Kõik sellel veebilehel esitatud informatsioon on esitatud informeerival eesmärgil. See ei ole ette nähtud ja ei asenda professionaalset arsti nõuannet, diagnoosi või ravi. Ainult arst või muu tervishoiutöötaja võib pakkuda meditsiinilist nõuannet.