Eesnäärmevähi diagnoosimine
Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 30 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiifiine antigeen) test. Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatud varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad.
Iga aasta saavad Eestis eesnäärmevähi esmasdiagnoosi peaaegu 1200 ja surevad selle tagajärjel 280 meest.
PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi.
Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse, eesnäärme MRT uuringu ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi.
Väga oluline on PSA taseme jälgimine eesnäärmevähi ravi järgselt.
Näiteks peale eesnäärmevähi operatiivset ravi (radikaalset prostatektoomiat) peaks PSA tase veres langema määramatule tasemele. Kui PSA langus ei ole täielik või kui PSA tase hakkab peale kasvaja ravi uuesti tõusma, võib kahtlustada, et kasvajat ei õnnestunud täielikult eemaldada. Oluliseks osaks eesnäärmevähi diagnostikas on eesnäärme kontroll sõrmega. Selle uuringuga saab arst anda ligikaudse hinnangu eesnäärme suuruse, selle ehituse ja konsistentsi kohta. Kasvaja kahtlusel otsib arst siin eesnäärme tihenemist, tükki eesnäärmes. Kaugelearenenud vähi korral võib eesnääre olla tihedasti seotud ümbritsevate kudedega.
Tänapäeval lisaks PSA määramisele ja sõrmeleiule on kasutamist leidnud ka üks piltdiagnostika meetod – eesnäärme multiparameetrilist magnetresonantstomograafiat (mpMRT). mpMRT on näidanud ennast tundliku meetodina kliiniliselt oluliste vähijuhtude diagnostikas.
Eesnäärmevähi diagnoosi saab püstitada alles peale eesnäärme proovitükkide võtmist (biopsia) pärasoole kaudu teostatava ultraheliuuringu abil. Saadud materjalist tehakse histoloogilised uuringud, mis võimaldavad esmalt tuvastada kasvaja. Teiseks võimaldab histoloogiline uuring kaudselt hinnata kasvaja võimalikku agressiivsust. mpMRT leid aitab vältida 30% biopsia protseduure. mpMRT leidu saab kombineerida ultraheli leiuga biopsia protseduuri ajal ja teostada sihitud biopsia kindlast kahtlasest koldest – fusioonbiopsiat.
Kasvaja agressiivsuse mõõtmiseks võrreldakse, kui sarnane on kasvaja kude normaalsele eesnäärmekoele, milleks kasutatakse enamasti Gleasoni astmestikku. Kui kasvaja kude sarnaneb eesnäärmekoele, siis nimetatakse sellist kasvaja tüüpi Gleason aste 1 ja kui kasvaja on täielikult kaotanud eesnäärmele iseloomuliku koelise ja rakulise ehituse on tegemist Gleason aste 5 kasvajatüübiga.
Lõpphinnangu andmisel võetakse arvesse kahte kõige enamlevinud koeehitustüüpi. Seega võib Gleasoni astmestik olla vahemikus 2-10. Mida suurem on see number, seda agressiivsem (kiirema kasvuga ja suurema tõenäosusega siirete tekkeks) on kasvaja.
Madala ja mõõduka (kuni Gleason 3+4) riskiga eesnäärmevähi korral täiendavad uuringud ei ole vajalikud. Mõõduka (Gleason 4+3) levikuriski korral on näidustatud korraldada leviku-uuringuid, vähemalt kõhukoopa ja vaagna kompuutertomograafiat pehmete kudede hindamiseks ning luustsintsigraafiat skeletikollete sedastamiseks. Kõrge riskiga (alates Gleason 4+4) ja lokaalselt levinud protsessi korral leviku hindamiseks soovitatakse kasutada veelgi täpsemat uuringut, PSMA-PET/KT.
Eesnäärmevähi staadiumid
Eesnäärmevähi staadium ütleb meile, kui palju on kasvaja levinud eesnäärmes, kuivõrd on kasvaja haaranud ümbritsevaid kudesid, kas on tekkinud siirded eesnäärme lähiümbruse lümfisõlmedes ja kas kasvaja on juba andnud siirdeid kaugemal asuvatesse kudedesse. Eesnäärmevähi staadium ja kasvajarakkude küpsusaste (Gleasoni skoor) on kõige olulisemad näitajad haiguse prognoosi hindamisel ja ravimeetodi valikul.
Kõige sagedamini kasutatakse maailmas vähi staadiumite hindamiseks TNM süsteemi, kus T näitab kasvaja levikut algkoes (antud juhul siis eesnäärmes), N kasvaja levikut lähedalasuvatesse (regionaalsetesse) lümfisõlmedesse ja M metastaaside olemasolu kaugemates organites.
Sisukord: