2022.a septembris taasalustas oma tegevust Eesnäärmevähi Patsientide Liit. Liidu eesmärgiks on toetada eesnäärmevähiga meeste raviteekonda, jagada usaldusväärset infot haiguse ja selle ravi kohta, toetada vähihaigete lähedasi ja seista eesnäärmevähi patsientide õiguste eest. Liidu liikmeks saavad astuda eesnäärmevähi diagnoosiga mehed, nende sugulased ja kõik mitteükskõiksed inimesed. Tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga.
Kui soovite Liidu tegevusse panustada või on Teil mõni küsimus, siis palun võtke ühendust: www.vahimehed.ee, vahimehed@gmail.com, tel. 53264931.
Dr. Mihhail Kovtun, AS Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog. Erikülaline Kimmo Järvinen, Soome Eesnäärmevähi Ühingu PROPO esimees.
Loeng toimub 25. novembril 2022, Tallinnas. Maakri 19, II korrus, konverentsikeskus.
Korraldajaks Eesnäärmevähi Patsientide Liit.
Eesti Uroloogide Seltsi ja Vähiliidu toetusel taas alustatakse Eesnäärmevähi Patsientide Liidu tegevust.
Tegemist on laiapõhjalise toetajaskonnaga vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgiks on suurendada eesnäärmevähi kui haiguse ennetamise ja toetada selle haigusega patsientide raviteekonda.
Eesnäärmevähi Patsientide Liiduga saavad liituda eesnäärmevähi diagnoosiga mehed ja nende lähedased. Uued liikmed ja koostöö pakkumised on alati oodatud! Kontakt: vahimehed@gmail.com.
Viljandi Haigla koostöö raames Eesti Vähiliiduga alustas tegevust mobiilne diagnoosikabinet meestele, mis aitab teenuse viia lähemale maakondadesse üle Eesti. Meestebuss on juba viies mobiilne kabinet, mille Viljandi Haigla on käivitanud.
Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda nii uroloogiliste kui ka kõigi teiste meestele eriomaste kaebustega.
„Kutsume mehi endale tähelepanu pöörama ja oma tervist kontrollima. Käsitleme onkoloogilisi probleeme nagu kuseteede kasvajad ja ka healoomulisi probleeme nagu neeru- ja kuseteede kivid, põietalitlushäired ja -põletikud. Uroloogid käsitlevad ka meestele eriomaseid muresid nagu eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise- ja munandikoti-haigused,“ selgitas meestebussis vastuvõtte alustav uroloog dr Teesi Sepp.
Diagnoosikabinetis on ultraheliaparaat eesnäärme uuringuteks, kehaanalüsaator, millega saab mõõta kliendi kaalu, pikkust, lihasmassi, rasvaprotsenti, bioloogilist vanust ning muid spetsiifilisi näitajaid, samuti uriinivoolu mõõtmise aparaat, analüsaator ja palju muud. Kabineti varustus on samasugune nagu haigla statsionaaris ja seal tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.
Vastuvõtule tulemiseks on vaja end kindlasti eelnevalt registreerida.
Kõigi meesteprobleemidega tegeleva uroloogi vastuvõtule pääsemiseks on vajalik saatekiri perearstilt ja ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel külastusel visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.
Registreerida saab helistades Viljandi Haigla registratuuri 4343001 ja digiregistratuur.ee kaudu. Digiregistratuuris saab kinni panna ainult saatekirjaga aegu, telefoni teel ka tasulisi aegu. Ilma eelneva registreerimiseta arst kahjuks vastu võtta ei saa. Vastuvõtule tulles peab kaasas olema isikut tõendav dokument
Saadaval eesti ja vene keeles
ESMO kliinilistel ravijuhistel põhineva juhise eesmärk on aidata paremini mõista, mis on eesnäärmevähk ja kuidas seda ravitakse. Juhises selgitatakse, mis haigust põhjustab ja kuidas seda diagnoositakse, millised on ravivõimalused ning ravi võimalikud kõrvaltoimed.
Esitatud meditsiiniline teave põhineb eesnäärmevähki käsitletavatel ESMO (European Society for Medical Oncology) kliinilistel ravijuhistel, mis on arstidele abiks haiguse diagnoosimisel ja ravimisel.
Juhises esitatud teave ei asenda raviarsti nõuandeid.
Väljaanne on läbivaadatud/kooskõlastatud ja heaks kiidetud Eesti Uroloogide Seltsi poolt.
Materjali leiab eesti keeles ja vene keeles.
Meestetervise kodulehekülg sai avatud 2016. aasta detsembris. Esialgne aadress oli prosta.tv (mis on tuletatud sõnast “prostata” ehk eesnääre ja v = tagurpidi A).
Juulis 2018 muutus kodulehe aadress ja sellest ajast alates on kasutusel meestetervis.ee.
Lehekülje sisuks on valdavas enamuses dr Margus Punabi koostatud ja Eesti Vähiliidu poolt välja antud raamat “Mehe teine süda“. Venekeelset osa on toimetanud ja täiendanud dr Aleksandra Rautio. Lehekülge arendab ja toimetab Robert Laursoo.
Kodulehega seoses ei ole rahalisi kulutusi tehtud.
Dr Margus Punab avaldas täna Facebookis postituse (viide), kus nentis, et suguhaiguste käsitlus Eestis on jõudnud sügavasse kriisi. Sellest tulenevalt panin kokku juhendi patsiendile, kuidas abi leida.
Protsessi pääsemiseks on vaja saatekirja ning algoritm võiks olla alljärgnev:
1. Patsient läheb perearsti juurde näiteks ühega järgnevatest küsimustest:
a) “Mul on kusitipõletikku põhjustavate klassikalise suguhaiguse kahtlus, palun saatekirja meestearsti vastuvõtule + eriarsti e-konsultatsiooni saatekiri (vajalike uuringute selgitamiseks)”.
b) “Suhet ohustavate küsimuste vältimiseks soovime mõlemal osapoolel enne kaitsevahendist loobumist testida ennast nii sugutrakti põletike kui ka suguhaiguste suhtes. Palume saatekirja meestearsti vastuvõtule.”
2. Seejärel annab laboris proovi (viib uriinitopsi laborisse). Analüüsid on kellegi poolt eelnevalt tellitud.
3. Siis ootab oma aja, kuni pääseb eriarsti (meestearsti) vastuvõtule.
Meeste keskmine eluiga naiste omast madalam muuhulgas ka sellepärast, et meestel on nõrgem sotsiaalne võrgustik, ütles meestearst Olev Poolamets.
Dr Poolamets alates 2:50. Täispikka saadet vaata siit.
“Vanemas eas meestest osad matavad näiteks ennast liiga vara maha. Nende nägemus harrastustest on liiga kitsas,” rääkis meestearst Olev Poolamets, kelle arvates alkoholilembus on ajaloost jäänud harjumus, mis kaasajal enam sageli inimese elustiili osa enam ei ole. Tema sõnul on meeste keskmine eluiga naiste omast madalam muuhulgas ka sellepärast, et meestel on nõrgem sotsiaalne võrgustik.
“Või näiteks, kui alguses sport, jooks, suusatamine on harrastus, aga ühel hetkel, kui sa ei saa seda enam teha, tõsta või sporti teha, et mis siis saab,” ütles Olev Poolamets. Kuigi sport ja liikumine on tema arvates parimad viisid lõõgastumiseks, tuleb elus ka perioode, kus inimestel pole võimalik sellega tegeleda ning tuleb leida teisi võimalusi, et alkohol ei oleks ainuke pingete lõõgastus. Selleks pole tema sõnul vaja suuri ressursse, et teha kepikõndi, hommikuvõimlemist, minna spordisaali või rääkida sõbraga südamest südamesse.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Marek Sammuli sõnul on alkoholitarbimise juures probleemiks just regulaarsus. “Probleem on nendes kahes igaõhtuses õlles, millest siis hiljem kerib see sama kehakaal,” selgitas ta. “See, kui kord kuus sõpradega tõsiselt viina visata, selle mõju ja tagajärjed on oluliselt väiksemad kui see, et lihtsalt igal õhtul regulaarselt juuakse üks õlu või kuus õlut.”
Allikas: ERR
Dr Margus Punab
Eesnäärmevähk on kõige sagedasem siseorganite vähk Eestis. Viimastel aastatel on selle diagnoosi saanud 1100-1200 meest aastas. Kuigi eesnäärmevähk on eelkõige vanemaealiste meeste haigus, kus suurem osa diagnoositud juhte langevad vanuserühma 65+, siis just paar nädalat tagasi diagnoosisime agressiivse eesnäärmevähi ka 36 aastasel mehel.
Viimase aja kõige olulisemaks arenguks eesnäärmevähi puhul on see, et haigus on õigeaegse diagnoosi puhul muutunud eluohustavast haigusest sisuliselt krooniliseks haiguseks. Kõige tähtsam ongi leida eesnäärmevähi haigusjuhud üles enne, kui need on levinud eesnäärmest väljapoole või andnud siirdeid teistesse organitesse. Haiguse aeglase arengu tõttu on meil selleks õigeaegseks avastamiseks õnneks ka piisavalt aega. Enamike eesnäärmevähi haigusjuhtude puhul on meil vähemalt 10 aastane „aken“, kus haigus on juba uuringutega tuvastatav , aga veel mehe elu veel ei ohusta. Kui me aga jätame sellel perioodil eesnäärme tervise kontrollimata ja haigus avastatakse juba kaugelearenenud haigusfaasis, siis pole tervendav ravi enam võimalik ja arstiabi seisneb ainult haiguse kulu aeglustamises ja haiguse põhjustatud vaevuste leevendamises.
Eesnäärmevähi varane avastamine põhineb tundlikult veretestil, mis mõõdab PSA (prostata spetsiifiline antigeen) taset veres. PSA on seotud eesnäärmerakkude lagunemisega, mis on iseenesest loomulik protsess. Seetõttu on teatud PSA tase tuvastatav iga mehe veres. Testi muudab väärtuslikuks aga see, et juhtudel kui eesnäärmerakkude lagunemine mingil põhjusel kiireneb, PSA tase veres tõuseb. PSA taseme tõusu veres põhjustavad kõik eesnäärmehaigused – nii eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmepõletik, kõige suurema tõusu annab aga eesnäärmevähk. Seega pole PSA ainult eesnäärmevähi varase avastamise marker vaid kõigil juhtudel, kus PSA tase on vanuselisest keskmisest kõrgem, on meil tegemist mingit sorti eesnäärmehaigusega, mis vajab kindlasti kontrolli ja sageli ka ravi.
Eesnäärmevähi varaseks avastamise jaoks on üliväärtuslik PSA taseme dünaamika jälgimine läbi aastate. PSA tase veres tõuseb vaikselt seoses eesnäärme suurenemisega. Kui aga PSA tasemes tekib kiire jõnks tõusu suunas, tuleb selle põhjus kindlasti täiendavate uuringutega kindlaks teha. Juba vanuses 40-45 eluaastat tehtud PSA määramine aitab meil hinnata eenäärmevähi eluaegset riski. Samuti saab selle esimese testi alusel paika panna edasised testimise vahemikud. Enamik mehi ei vaja igaaastast PSA testimist, vaid võib seda turvaliselt teha kas kahe, nelja ja nooremad isegi 8 aastase intervalliga.
Vaata ka: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab
TÜ Kliinikumi meestekliiniku mobiilne kabinet on käivitatud 3 aastat tagasi Eesti Vähiliidu, Eesti Haigekassa ja meestekliiniku koostööprojektina eesmärgiga viia meeste soospetsiifiline meditsiin inimesele lähemale. Mobiilsete kabinettide ostu ja käivitamise heaks panustas ETV Jõulutunneli annetuskampaania kaudu väga suur osa eesti rahvast. Tänase päeva seisuga oleme meestekliiniku mobiilses kabinetis vastuvõttudega Narvas, Jõhvis, Sillamäel, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Kuresaares, Viljandis, Valgas ja Võrus eesnäärmevähi varase avastamise teste teinud enam kui 3500 mehele. Selle aja jooksul oleme leidnud eesnäärmevähi enam kui 150 mehel, paljudel on uuringud veel käigus. Kahjuks on tuvastatud eesnäärmevähkide hulgas olnud ka enam kui 20 kaugelearenenud haigusfaasis eesnäärmevähi juhte. Analüüsides neid juhte selgud üks ja selge muster – nendel meestel polnud vaatamata nende vanusele (60+) mitte kunagi varem eesnäärmeuuringuid, ega ka PSA testi tehtud. Sellest johtuvalt teen siin veelkord kokkuvõtte eesnäärmevähi varase avastamise soovitustest.
