Artiklid

Eesnäärmevähi varasest avastamisest Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku mobiilses kabinetis

Dr Margus Punab

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem siseorganite vähk Eestis. Viimastel aastatel on selle diagnoosi saanud 1100-1200 meest aastas. Kuigi eesnäärmevähk on eelkõige vanemaealiste meeste haigus, kus suurem osa diagnoositud juhte langevad vanuserühma 65+, siis just paar nädalat tagasi diagnoosisime agressiivse eesnäärmevähi ka 36 aastasel mehel.

Viimase aja kõige olulisemaks arenguks eesnäärmevähi puhul on see, et haigus on õigeaegse diagnoosi puhul muutunud eluohustavast haigusest sisuliselt krooniliseks haiguseks. Kõige tähtsam ongi leida eesnäärmevähi haigusjuhud üles enne, kui need on levinud eesnäärmest väljapoole või andnud siirdeid teistesse organitesse. Haiguse aeglase arengu tõttu on meil selleks õigeaegseks avastamiseks õnneks ka piisavalt aega. Enamike eesnäärmevähi haigusjuhtude puhul on meil vähemalt 10 aastane „aken“, kus haigus on juba uuringutega tuvastatav , aga veel mehe elu veel ei ohusta. Kui me aga jätame sellel perioodil eesnäärme tervise kontrollimata ja haigus avastatakse juba kaugelearenenud haigusfaasis, siis pole tervendav ravi enam võimalik ja arstiabi seisneb ainult haiguse kulu aeglustamises ja haiguse põhjustatud vaevuste leevendamises.

Eesnäärmevähi varane avastamine põhineb tundlikult veretestil, mis mõõdab PSA (prostata spetsiifiline antigeen) taset veres. PSA on seotud eesnäärmerakkude lagunemisega, mis on iseenesest loomulik protsess. Seetõttu on teatud PSA tase tuvastatav iga mehe veres. Testi muudab väärtuslikuks aga see, et juhtudel kui eesnäärmerakkude lagunemine mingil põhjusel kiireneb, PSA tase veres tõuseb. PSA taseme tõusu veres põhjustavad kõik eesnäärmehaigused – nii eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmepõletik, kõige suurema tõusu annab aga eesnäärmevähk. Seega pole PSA ainult eesnäärmevähi varase avastamise marker vaid kõigil juhtudel, kus PSA tase on vanuselisest keskmisest kõrgem, on meil tegemist mingit sorti eesnäärmehaigusega, mis vajab kindlasti kontrolli ja sageli ka ravi.

Eesnäärmevähi varaseks avastamise jaoks on üliväärtuslik PSA taseme dünaamika jälgimine läbi aastate. PSA tase veres tõuseb vaikselt seoses eesnäärme suurenemisega. Kui aga PSA tasemes tekib kiire jõnks tõusu suunas, tuleb selle põhjus kindlasti täiendavate uuringutega kindlaks teha. Juba vanuses 40-45 eluaastat tehtud PSA määramine aitab meil hinnata eenäärmevähi eluaegset riski. Samuti saab selle esimese testi alusel paika panna edasised testimise vahemikud. Enamik mehi ei vaja igaaastast PSA testimist, vaid võib seda turvaliselt teha kas kahe, nelja ja nooremad isegi 8 aastase intervalliga.

Vaata ka: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

TÜ Kliinikumi meestekliiniku mobiilne kabinet on käivitatud 3 aastat tagasi Eesti Vähiliidu, Eesti Haigekassa ja meestekliiniku koostööprojektina eesmärgiga viia meeste soospetsiifiline meditsiin inimesele lähemale. Mobiilsete kabinettide ostu ja käivitamise heaks panustas ETV Jõulutunneli annetuskampaania kaudu väga suur osa eesti rahvast. Tänase päeva seisuga oleme meestekliiniku mobiilses kabinetis vastuvõttudega Narvas, Jõhvis, Sillamäel, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Kuresaares, Viljandis, Valgas ja Võrus eesnäärmevähi varase avastamise teste teinud enam kui 3500 mehele. Selle aja jooksul oleme leidnud eesnäärmevähi enam kui 150 mehel, paljudel on uuringud veel käigus. Kahjuks on tuvastatud eesnäärmevähkide hulgas olnud ka enam kui 20 kaugelearenenud haigusfaasis eesnäärmevähi juhte. Analüüsides neid juhte selgud üks ja selge muster – nendel meestel polnud vaatamata nende vanusele (60+) mitte kunagi varem eesnäärmeuuringuid, ega ka PSA testi tehtud. Sellest johtuvalt teen siin veelkord kokkuvõtte eesnäärmevähi varase avastamise soovitustest.

  1. Eesnäärmevähi varase avastamise programm peaks kõigi meeste jaoks algama hiljemalt mehe 50 eluaastal. Esmase testi väärtuste alusel saab hinnata eesnäärmevähi eluaegset riski ja panna paika hilisema jälgimise soovitava välba, kas 1, 2 või 4 aastat.
  2. Esimese PSA testi võiks teostada siiski juba 40-45 aastaselt. Selle testi alusel saab hinnata mehe eluaegset eesnäärmevähi tekke riski ja vajadusel aidata modifitseerida eesnäärmevähi riskitegureid.
  3. Kuna eesnäärmevähk kulgeb oma algfaasi aastaid ilma mingite haigusnähtudeta, siis peaksid ennast kontrollima ka täiesti terved mehed, kellel kusemisvaevused või ka muud alakehavaevused puuduvad.
  4. Kui 70 aastasel mehel on PSA tase < 3 ng/ml, pole edasine testimine enam vajalik, sest elu ohustava eesnäärmevähi tekke tõenäosus on selles vanuses üliväike.
19. november 2019

Dr Margus Punab Kuku raadio saates Terviseks

Dr Margus Punab oli 15. ja 17. oktoobril külaliseks Kuku raadio saates Terviseks. Mõlemal korral räägiti meeste tervisest ja eesnäärmega seotud probleemides – kellel on eesnäärmevähi tekkimiseks suurem soodumus, kuidas seda diagnoositakse ja missugune on ravi.

15. oktoober 2019

17. oktoober 2019

Saatejuhiks mõlemal juhul Ingela Virkus. Saate kodulehe leiab siit.

21. oktoober 2019

Terviseuudised: mehe võimekusele pannakse alus puberteedieas

Eluviiside mõjust meeste seksuaalsusele räägib meestekliiniku arst Margus Punab. Juttu tuleb nii vananemisest, meelemürkidest, ülekaalust kui ka tsölibaadist. Punabi sõnul sõltub mehe võimekus keskeast edasi sellest, mida ta noorukina teeb või tegemata jätab. Juttu tuleb ka terviseprobleemidest, mille korral meestearstilt abi saab.

Saatejuht on Violetta Riidas. Saadet toetab Teva.

4. september 2019

Mis on eesnäärmevähi tekke ohutegurid?

Eesnäärmevähi peamised riskitegurid on perekondlik soodumus ja vanus üle 60 eluaasta.

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid ja vanuse lisandudes haigestumus suureneb. „Eesnäärmevähk on olnud viimaste aastate jooksul suure tähelepanu all seoses kõrge haigestumuse ja suremusega Euroopas ning Eestis,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi Postimehele. Dr Kivi sõnul otsitakse praegu aktiivselt põhjust, miks haigust nii palju esineb – ühel mehel kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk.

Dr Martin Kivi

Võimalikud soodustavad tegurid on ka keskkonnasaaste mõju, rasvarikas toit, eesnäärme põletikulised haigused, näiteks krooniline prostatiit ning vananemisega seotud muutused ja haiguslikud hormonaalsed muutused.

Loe edasi “Mis on eesnäärmevähi tekke ohutegurid?”

24. september 2018

Huvitaja. Eesnäärmevähi ennetamine

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid küpses eas meeste haigusi, ometi annab selle ennetamiseks väga palju ära teha juba noorpõlves.

Vikerraadio saates “Huvitaja” rääkisid 11. septembril meeste tervisest, eesnäärmevähi ennetamisest ja varajasest avastamisest TÜ Kliinikumi meestekliiniku juhataja Margus Punab ning Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi. Saatejuht Meelis Süld.

Allikas: ERR või salvesta mp3

15. september 2018

Vähiliit alustas kampaaniaga “Iga mees peab teadma!”

Nii nagu mujal Euroopas, on ka Eestis meestel esinevatest vähkkasvajatest kõige levinum eesnäärmevähk, mistõttu alustas vähiliit teavituskampaaniat “Iga mees peab teadma”.


Faktid ütlevad, et mehe vanuse kasvades suureneb haigestumisrisk, kõige sagedamini diagnoositakse eesnäärmevähki 55-74aastastel meestel. Eesnäärmevähi ja ka teiste eesnäärmehaiguste kiireks avastamiseks on olemas PSA-test, mida usinasti pakuvad ka perearstid.

Loe edasi “Vähiliit alustas kampaaniaga “Iga mees peab teadma!””

11. september 2018

Eesti Vähiliidu pressiteade – algab meeste tervisele suunatud teavituskampaania

Eesti Vähiliit koostöös meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega alustab teavituskampaaniat „IGA MEES PEAB TEADMA!“

Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu!

Teavituskampaania eesmärgid:

  1. terviseteadlikkuse arendamine meestel, rõhutada ka mehe enda vastutust oma tervise ja elukvaliteedi eest,
  2. rääkida eesnäärmest ja sellega seotud haigustest, jagada infot tänapäevase ravi kohta ja toetada eesnäärmevähi patsiente

Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naistele. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meestel oodatav eluiga aga ligi 5 aastat lühem.

Loe edasi “Eesti Vähiliidu pressiteade – algab meeste tervisele suunatud teavituskampaania”

10. september 2018

Meeste tervis on meie kõigi mure

Eesti Päevalehes ilmus artikkel eesnäärmevähist ja selle ravivõimalustest, avaldame blogis artikli täisversiooni. Autor dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.

Eesti mehed kipuvad arstiga suhtlemist tahaplaanile lükkama ning soovivad ikka ja alati „tugevana“ näida. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooltel juhtudel satuvad mehed arsti kabinetti oma naiste poolt suunatuna või tullakse lausa koos. See tähendab, et meeste tevis ja heaolu sõltub ka naistest. Novembris toimunud meeste tervise kuu on selleks aastaks küll läbi, kuid tervisele tuleb tähelepanu pöörata aastaringselt, rõhutab Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja dr Helis Pokker.

Dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.

Loe edasi “Meeste tervis on meie kõigi mure”

15. juuni 2018

Eesnäärmevähi ennetamise ja varase avastamise võimalused Eestis

Dr Margus Punabi ettekanne Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverentsil

Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents arstidele kandis pealkirja “Vähk Eestis – ennetamise ja varase avastamise hetkeseis ning arenguperspektiiv” ning toimus 10.11.2017 Hotell Euroopa Konverentsikeskuses Tallinnas.

Alljärgnev tekst pärineb Meditsiiniuudiste eriväljaandest “Vähiliidu juubelikonverents”, november 2017.

Loe edasi “Eesnäärmevähi ennetamise ja varase avastamise võimalused Eestis”

4. jaanuar 2018

3 märki, et mees peaks minema eesnäärmekontrolli

Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.

Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.

Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk.

Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:

1. Sa oled üle 50-aastane ja mees

Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.

2. Sinu lähisugulastel on esinenud vähki

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.

Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta.

3. Sul esinevad urineerimishäired

Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Õigeaegne kontroll võimaldab need kiiresti lahendada (tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga). Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

30. august 2017