Dr Margus Punab oli 15. ja 17. oktoobril külaliseks Kuku raadio saates Terviseks. Mõlemal korral räägiti meeste tervisest ja eesnäärmega seotud probleemides – kellel on eesnäärmevähi tekkimiseks suurem soodumus, kuidas seda diagnoositakse ja missugune on ravi.
15. oktoober 2019
17. oktoober 2019
Saatejuhiks mõlemal juhul Ingela Virkus. Saate kodulehe leiab siit.
Eluviiside mõjust meeste seksuaalsusele räägib meestekliiniku arst Margus Punab. Juttu tuleb nii vananemisest, meelemürkidest, ülekaalust kui ka tsölibaadist. Punabi sõnul sõltub mehe võimekus keskeast edasi sellest, mida ta noorukina teeb või tegemata jätab. Juttu tuleb ka terviseprobleemidest, mille korral meestearstilt abi saab.
Saatejuht on Violetta Riidas. Saadet toetab Teva.
Eesnäärmevähi peamised riskitegurid on perekondlik soodumus ja vanus üle 60 eluaasta.
Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid ja vanuse lisandudes haigestumus suureneb. „Eesnäärmevähk on olnud viimaste aastate jooksul suure tähelepanu all seoses kõrge haigestumuse ja suremusega Euroopas ning Eestis,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi Postimehele. Dr Kivi sõnul otsitakse praegu aktiivselt põhjust, miks haigust nii palju esineb – ühel mehel kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk.
Võimalikud soodustavad tegurid on ka keskkonnasaaste mõju, rasvarikas toit, eesnäärme põletikulised haigused, näiteks krooniline prostatiit ning vananemisega seotud muutused ja haiguslikud hormonaalsed muutused.
Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid küpses eas meeste haigusi, ometi annab selle ennetamiseks väga palju ära teha juba noorpõlves.
Vikerraadio saates “Huvitaja” rääkisid 11. septembril meeste tervisest, eesnäärmevähi ennetamisest ja varajasest avastamisest TÜ Kliinikumi meestekliiniku juhataja Margus Punab ning Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi. Saatejuht Meelis Süld.
Allikas: ERR või salvesta mp3
Nii nagu mujal Euroopas, on ka Eestis meestel esinevatest vähkkasvajatest kõige levinum eesnäärmevähk, mistõttu alustas vähiliit teavituskampaaniat “Iga mees peab teadma”.
Faktid ütlevad, et mehe vanuse kasvades suureneb haigestumisrisk, kõige sagedamini diagnoositakse eesnäärmevähki 55-74aastastel meestel. Eesnäärmevähi ja ka teiste eesnäärmehaiguste kiireks avastamiseks on olemas PSA-test, mida usinasti pakuvad ka perearstid.
Loe edasi “Vähiliit alustas kampaaniaga “Iga mees peab teadma!””
Eesti Vähiliit koostöös meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega alustab teavituskampaaniat „IGA MEES PEAB TEADMA!“
Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu!
Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naistele. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meestel oodatav eluiga aga ligi 5 aastat lühem.
Loe edasi “Eesti Vähiliidu pressiteade – algab meeste tervisele suunatud teavituskampaania”
Eesti Päevalehes ilmus artikkel eesnäärmevähist ja selle ravivõimalustest, avaldame blogis artikli täisversiooni. Autor dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.
Eesti mehed kipuvad arstiga suhtlemist tahaplaanile lükkama ning soovivad ikka ja alati „tugevana“ näida. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooltel juhtudel satuvad mehed arsti kabinetti oma naiste poolt suunatuna või tullakse lausa koos. See tähendab, et meeste tevis ja heaolu sõltub ka naistest. Novembris toimunud meeste tervise kuu on selleks aastaks küll läbi, kuid tervisele tuleb tähelepanu pöörata aastaringselt, rõhutab Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja dr Helis Pokker.
Dr Margus Punabi ettekanne Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverentsil
Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents arstidele kandis pealkirja “Vähk Eestis – ennetamise ja varase avastamise hetkeseis ning arenguperspektiiv” ning toimus 10.11.2017 Hotell Euroopa Konverentsikeskuses Tallinnas.
Alljärgnev tekst pärineb Meditsiiniuudiste eriväljaandest “Vähiliidu juubelikonverents”, november 2017.
Loe edasi “Eesnäärmevähi ennetamise ja varase avastamise võimalused Eestis”
Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.
Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.
Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk.
Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:
Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.
Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.
Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta.
Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Õigeaegne kontroll võimaldab need kiiresti lahendada (tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga). Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde.
Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.
Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.
Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.
Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.
Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb.
Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre mitte ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.
Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.
Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.
Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.
Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.
Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.
Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.
Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.
Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.
Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.
