Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents arstidele kandis pealkirja “Vähk Eestis – ennetamise ja varase avastamise hetkeseis ning arenguperspektiiv” ning toimus 10.11.2017 Hotell Euroopa Konverentsikeskuses Tallinnas.
Alljärgnev tekst pärineb Meditsiiniuudiste eriväljaandest “Vähiliidu juubelikonverents”, november 2017.
Mobiilse kabineti käigus hoidmine nõuab lisaraha
TÜ Kliinikumi meestekliiniku juhataja, meestearst-uroloog Margus Punab tõi oma ettekandes “Eesnäärmevähi ennetamise ja varase avastamise võimalused Eestis” välja, et kui mobiilne täisvarustuses meestearsti vastuvõtukabinet on majanduslikult väga kasulik patsiendile ja riigile, siis teenuseosutajale esitab see väljakutse.
Margus Punab rääkis Eesti Vähiliidu juubelikonverentsil, et mobiilsete vastuvõtukabinettide hankimine oli mitmes mõttes senise töö loomulik jätk. “Olime juba kuuel aastal enne seda arutanud, et meil oleks seda võimalust vaja. Maailmas kasutatakse taolisi kabinette väga palju,” võrdles Punab. “Pealegi on meil üsna unikaalne struktuur, meil on filiaalid, oleme teinud meeste tervise nädalate raames välisvastuvõtte,” lisas ta.
Ideed toetas ka senine kogemus, mis näitas, et väga suur osa vanemaealistest uroandroloogia kaebustega meestest ei jõua meestekliinikusse arsti juurde. Probleemiks on olnud ka perearstide piiratud võimekus ilma lisauuringuteta eesnäärmeprobleeme lahendada.
Eakatel meestel väga levinud häire
Tõuke püüelda meestele suunatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamise poole andsid ka 2008.–2009. aastal läbi viidud eesnäärmevähi varase avastamise Nõmme pilootprojekti tulemused.
Selgus, et eesnäärmevähi levimus Eesti 50-70aastaste meeste seas on tõenäoliselt üle 7%. Väga kõrge on selles vanuserühmas ka haigestumus teistesse eesnäärmehaigustesse, nagu eesnäärmepõletik ja eesnäärme healoomuline suurenemine.
“Projekti raames nägime, et meeste kusemishäirete sagedus on tohutult kõrge. Meil on vaid 5% 60aastaseid ja vanemaid, kellel kusemishäireid ei ole. Kusemishäired on seega 95% meestest ja kindlasti elukvaliteeti mõjutaval tasemel enam kui 40% meestest,” rääkis Punab. “Need on liiga sageli nii mehe kui ka tema arsti poolt ignoreeritud, kuid kenasti lahendatavad tervisemured.”
Meestearst tõdes, et tulemused on ajast enne meeste kusemishäirete käsitlusjuhendi koostamist perearstidele. Juhendi loomiseks andis tõuke seesama Nõmme projekt. Punabi sõnul on praeguseks eesnäärmeprobleemide käsitlus perearstide tasandil kardinaalselt paranenud.
Arst tõi välja, et PSA-test, mida ka perearstid teevad, on äärmiselt hea diagnostikavahend, kuna PSA näidu tõus veres tähendab sisuliselt 100% seda, et tegemist on eesnäärme haigusega. “PSA tõus näitab eesnäärme koe lagunemist, mis võib olla tekkinud mitmel erineval põhjusel. Vähi puhul on rakkude hävimine kõige kiirem ja muutuse väärtused kõige kõrgemad, kuid PSA tõusu põhjustavad ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja eesnäärme põletik,” loetles Punab. Ta märkis, et PSA-teste tehakse võib-olla liigagi palju, raisates nii meeletut ressurssi.
“See on kõige suurem argument, miks meil oleks vaja süstemaatilist skriiningut teha: me hoiaksime kokku PSA-testide pealt 2–3 korda,” lisas arst.
Varustus äärmiselt hea
Mobiilsete diagnoosikabinettide ostmiseks korjati raha vähiliidu 2015. aasta jõulutunneli projektiga. Kokku saadi üle 300 000 euro, mille eest soetati kaks mobiilset kabinetti: üks eesnäärme- ja teine nahavähi avastamiseks. Tööd alustasid need 2016. aasta suvel.
“Mobiilne kabinet eesnäärmevähi avastamiseks on varustusastmelt äärmiselt hea,” kinnitas Punab. “Saame seal teha samu asju, mida näiteks Pärnu keskuses. Ainuke asi, mida me teeme Tallinnas ja Tartus juurde, on sperma analüüs.”
Aastaga on tehtud mobiilses kabinetis 3550 visiiti, neist õe visiite 2771 (78%) ja arsti visiite 779 (22%).
Esialgu loodeti mobiilse kabinetiga külastada rohkemaid piirkondi Eestis. Takistuseks sai Punabi sõnul asjaolu, et mobiilse kabineti transpordiasendist tööks ülesseadmine võtab olulise ajakulu ja väiksematesse kohtadesse üheks päevaks kohale minemine on seetõttu suur kulu.
Just kulutõhusus ongi mobiilsete kabinettidega seotud suurim probleem. “Kui tahame regionaalset kättesaadavust, peaks mõtlema välisvastuvõtu hinnakoefitsiendi kehtestamise peale,” lisas Punab.