Eesnäärmevähi diagnoosimine ja staadiumid

Eesnäärmevähi diagnoosimine

Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiifiine antigeen) test. Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatud varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis.

PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi.

Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi.

Väga oluline on PSA taseme jälgimine eesnäärmevähi ravi järgselt.

Näiteks peale eesnäärmevähi operatiivset ravi (radikaalset prostatektoomiat) peaks PSA tase veres langema määramatule tasemele. Kui PSA langus ei ole täielik või kui PSA tase hakkab peale kasvaja ravi uuesti tõusma, võib kahtlustada, et kasvajat ei õnnestunud täielikult eemaldada. Oluliseks osaks eesnäärmevähi diagnostikas on eesnäärme kontroll sõrmega. Selle uuringuga saab arst anda ligikaudse hinnangu eesnäärme suuruse, selle ehituse ja konsistentsi kohta. Kasvaja kahtlusel otsib arst siin eesnäärme tihenemist, tükki eesnäärmes. Kaugelearenenud vähi korral võib eesnääre olla tihedasti seotud ümbritsevate kudedega.

Eesnäärmevähi diagnoosi saab siiski püstitada alles peale eesnäärme proovitükkide võtmist (biopsia) pärasoole kaudu teostatava ultraheliuuringu abil. Saadud materjalist tehakse histoloogilised uuringud, mis võimaldavad esmalt tuvastada kasvaja. Teiseks võimaldab histoloogiline uuring kaudselt hinnata kasvaja võimalikku agressiivsust.

Selleks hinnatakse, kui sarnane on kasvaja kude normaalsele eesnäärmekoele, milleks kasutatakse enamasti Gleasoni astmestikku. Kui kasvaja kude sarnaneb eesnäärmekoele, siis nimetatakse sellist kasvaja tüüpi Gleason aste 1 ja kui kasvaja on täielikult kaotanud eesnäärmele iseloomuliku koelise ja rakulise ehituse on tegemist Gleason aste 5 kasvajatüübiga.

Lõpphinnangu andmisel võetakse arvesse kahte kõige enamlevinud koeehitustüüpi. Seega võib Gleasoni astmestik olla vahemikus 2-10. Mida suurem on see number, seda agressiivsem (kiirema kasvuga ja suurema tõenäosusega siirete tekkeks) on kasvaja.

Enamikel juhtudel piisab ülalmainitud uuringute kompleksist. Juhtudel, kus PSA leiu või eesnäärme sõrmega kontrollil jääb kahtlus kaugelearenenud vähi vormi suhtes, on vajalik teostada terve rida lisateste. Veretestidest kasutatakse näiteks alkaalse fosfataasi määramist, mille väärtused võivad olla tõusnud, kui kasvaja on andnud siirdeid luudesse või maksa.

Täpsemalt võimaldab luumetastaase hinnata skeleti stsintsigraafi, mille käigus süstitakse verre radioaktiivset ainet, mis mõne aja jooksul koguneb luudes kohtadesse, kuhu on tekkinud kasvaja siirded.

Kasvaja levikut eesnäärmest väljapoole saab kõige täpsemini hinnata magnet resonants tomograafiise (MRT) uuringuga, siirdeid eesnääret ümbritsevatesse ja vaagnapiirkonna lümfiõlmedesse saab tuvastada kompuutertomograafiise (CT) uuringuga.

Eesnäärmevähi staadiumid

Eesnäärmevähi staadium ütleb meile, kui palju on kasvaja levinud eesnäärmes, kuivõrd on kasvaja haaranud ümbritsevaid kudesid, kas on tekkinud siirded eesnäärme lähiümbruse lümfisõlmedes ja kas kasvaja on juba andnud siirdeid kaugemal asuvatesse kudedesse. Eesnäärmevähi staadium ja kasvajarakkude küpsusaste (Gleasoni skoor) on kõige olulisemad näitajad haiguse prognoosi hindamisel ja ravimeetodi valikul.

Kõige sagedamini kasutatakse maailmas vähi staadiumite hindamiseks TNM süsteemi, kus T näitab kasvaja levikut algkoes (antud juhul siis eesnäärmes), N kasvaja levikut lähedalasuvatesse (regionaalsetesse) lümfisõlmedesse ja M metastaaside olemasolu kaugmates organites.

Sisukord:

Allikas:
“Mehe teine süda” (2006), autor Margus Punab, kirjastaja Eesti Vähiliit.
Loe täisteksti: eesti keeles, vene keelesRahvusraamatukogu digiarhiiv.

    Kas see sisuleht oli teie jaoks kasulik?

    JahEi