Haigla juhi Ralf Allikvee sõnul on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas kogu tänapäevane kõrge kvaliteediga diagnostika, kirurgiline ravi ja keemiaravi. „Igal aastal ravitakse ITK-s keskmiselt 6300 vähipatsienti, meil teostatakse aastas ligi 1800 onkoloogilist operatsiooni. Kokku sai meie haiglas eelmisel aastal esmase vähidiagnoosi 1750 patsienti. Seega on erinevate koostöövõimaluste kaardistamine meie jaoks väga oluline,” tunnustas Eesti Vähiliiduga kohtumise olulisust dr Allikvee.
Vähiliidu esinaine Maie Egipt rõhutas vähriskidest teavituse tähtsust ühiskonnas. „Peame veelgi rohkem panustama erinevatesse ennetustegevustesse. See eeldab tihedat koostööd patsientide, nende lähedaste ja arstide vahel,” lisas Egipt. Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere rõhutas, et Ida-Tallinna Keskhaiglal on koos piirkondlike haiglatega ja teiste vähiga tegelevate organisatsioonidega oluline roll planeeritava riikliku vähiprogrammi koostamisel.
Onkoloogiakeskuse juhataja dr Kristiina Ojamaa tegi kohtumisel ülevaate Ida-Tallinna Keskhaigla tänastest onkoloogilistest tegevustest. „Mitmetes vähiravi valdkondades on meie haigla kompetents ajaloost ja eripäradest tulenevalt väga tugev. Näiteks on Ida-Tallinna Keskhaiglas silmapaistvad lülisambakirurgid ja väga tugev silmakliinik ning selle tulemusena on nendes valdkondades tugev ka vähi avastamise ja ravimise kompetents. Samuti on meil väga tugev kompetents kilpnäärmekasvajate ja günekoloogiliste kasvajate ravis,” selgitas dr Ojamaa. Kohtumisel anti Vähiliidule samuti ülevaade kirurgilisest vähiravist, soolevähi sõeluuringust ning emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringutest.
Ida-Tallinna Keskhaigla teaduosakonna juhataja Marika Tammaru rääkis kohtumisel õppe- ja teadusprojektidest, mis on seotud vähihaigete ja vähiraviga. “Lisaks teadusprojektidele on meil hea koostöö koolidega. Väga oluline, et uued põlvkonnad on teadlikumad oma tervisekäitumises ja ka näiteks arsti eriala valides oleksid noored piisavalt ettevalmistatud oma valiku osas. Oluline on juba algklassidest alates noorte teadlikkust tõsta,” ütles Marika Tammaru.
Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere tunnustas ITK onkolooge aktiivsuse eest uurija poolt algatatud teadusuuringute käivitamisel, teadustööde kaitsmisel ning residentide, üliõpilaste ja koolilaste juhendamisel ja õpetamisel. Dr Brigita Tamm tõdes, et kahjuks on emakakaelavähi skriiningute osalus endiselt väga madal. “Peame järjepidevalt mõtlema, kuidas parandada emakakaelavähi ennetust ja tuua rohkem naisi uuringule. Üks koostöövõimalusi on Vähiliduga ühiselt panustada jaanuaris emakakaelavähi ennetus nädalasse. Meie naistekliinik koos sünnitusmajaga annavad nende vähijuhtumite varaseks avastamiseks parima võimaluse,” selgitas naistekliiniku juht dr Tamm.