Artiklid

4 põnevat asja, mida iga naine võiks teada eesnäärmest

Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.

Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.

1. Igal mehel on eesnääre ja elu jooksul sellega seotud haigused

Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb.

Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre mitte ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

2. Eesnäärmesekreet on väga oluline sperma komponent

Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.

Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.

3. Eesnääret ei ole näha aga seda saab sõrmega puudutada

Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.

Eesnäärme kontroll sõrmega
Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.

Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.

4. Kui su mees (50+) käib öösiti “väga mitu korda” WC-s, siis palun saada ta meestearsti juurde kontrolli

Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

28. august 2017

Suremus eesnäärmevähki – 260 meest igal aastal

Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad mehed arsti juurde liiga hilja. 

Igal aastal sureb Eestis eesnäärmevähki keskmiselt 260 meest. Osad neist on hoolivad isad, teised vahvad vanaisad. Kindlasti on nad kõik kellegi head sõbrad.

Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda enda teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi.

Loe edasi “Suremus eesnäärmevähki – 260 meest igal aastal”

8. märts 2017

Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

PSA test väga väärtuslik analüüs avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis.

PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast. Eesnäärmetesti tegemise hind sõltub, kas seda teha perearsti juures, tasulise teenusena laboris või koduse kiirtestina. Hind erineb kordades!

Käesolevas tekstid toodud hinnad ei pruugi peegeldada täpselt hetkel kehtivaid hindu, sest hinnakirjad aegajalt ikka muutuvad. See tähendab, et enne kui lähete testi tegema, siis palun kontrollige eelnevalt testi maksumust.

Loe edasi “Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab”

Filmisõbra pissiäpp – Mihkel Raud kirjutab urineerimishäiretest Tele2 blogis

Healoomulise eesnäärme suurenemisega kaasnevatest urineerimishäiretest kirjutab läbi huumoriprisma Tele2 blogis Mihkel Raud.

Ma olen 47-aastane ja kuigi ma end hinges verinooreks pean, on niinimetatud ealised iseärasused mind viimasel ajal kimbutama hakanud. Ma ärkan vara, täna ärkasin näiteks kell 2.45 ja magama enam ei jäänud.

Mind ei huvita enam asjad, mis veel paar aastat tagasi tõsist pinget pakkusid. Ja mis kõige hullem – ma käin pissil tihemini, kui tahaksin.

Loe edasi “Filmisõbra pissiäpp – Mihkel Raud kirjutab urineerimishäiretest Tele2 blogis”

1. märts 2017

Kus saab teha PSA testi

PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast.

Kõige lihtsam on PSA testi teha Synlab laboris, kus tuleks selle jaoks anda vereproov. Analüüside tegemiseks ei ole vaja end eelregistreerida, proovide andmine jooksva järjekorra alusel.

  • Ilma arsti saateleheta ja ribakoodideta on vereproovi andmine tasuline teenus –  hinnaga 3,00€.
  • PSA testi hind on (16.12.16. seisuga) 8,38€.

Synlabi labori verevõtukohad on olemas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Viljandis, Võrus, Elvas, Põltsamaal.

Vaata kontake: Verevõtukohad

Kui sul esineb kaebuseid, mis võivad olla seotud mõne eesnäärmehaigusega või oled üle 50 aasta vana, siis küsi PSA testi kohta enda perearstilt, uroloogilt või meestearstilt. Kui oled käinud ise PSA testi tegemas, siis anna iga kord tulemus (numbriline väärtus) edasi ka oma perearstile, et ta saaks sellega täiendada sinu haiguslugu ning jälgida muutust ajas.

Loe PSA testi kohta siit.

16. detsember 2016

Mis on PSA test ?

PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast.

Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

Loe edasi “Mis on PSA test ?”

24. november 2016

Mehed – hoolitsege oma eesnäärme tervise eest!

Eesnäärme tervis on nagu meeskonna võit spordis – nõnda alustab juttu Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna juhataja Martin Kivi meeste tervisest rääkima asudes.

Dr Martin Kivi, Ida-Tallinna Keskhaigla

Tulemus sõltub kõikidest meeskonna liikmetest. Selle tiimi võtmeisikud on sina ise, sinu pereliikmed ja loomulikult perearst ning uroloog.

Dr Kivi kinnitab, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka tema lähedaste käes. Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid märgatavad olema ka pereliikmetele. Eesnäärme tervise edendamiseks on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nende sümptomitest – seda hõlpsam on varakult eesnäärme haigusi ära tunda ja edukalt ravida.

Mis on eesnääre ja millal hakata sellele tähelepanu pöörama?

Uroloog Martin Kivi selgitab, et eesnääre on olemas ainult meestel. Eesnääre asetseb vahetult kusepõie all ja ümbritseb kusetoru. Alates 50. eluaastast on eesnäärme haigused meeste seas eriti sage probleem, mis puudutab varem või hiljem paljusid mehi. „Eesti mees jätab sageli haiguse hooletusse või häbeneb oma urineerimisprobleemidest arstile rääkida,“ tõdeb dr Kivi.

Loe edasi “Mehed – hoolitsege oma eesnäärme tervise eest!”

7. juuni 2016