Tulemus sõltub kõikidest meeskonna liikmetest. Selle tiimi võtmeisikud on sina ise, sinu pereliikmed ja loomulikult perearst ning uroloog.
Dr Kivi kinnitab, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka tema lähedaste käes. Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid märgatavad olema ka pereliikmetele. Eesnäärme tervise edendamiseks on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nende sümptomitest – seda hõlpsam on varakult eesnäärme haigusi ära tunda ja edukalt ravida.
Mis on eesnääre ja millal hakata sellele tähelepanu pöörama?
Uroloog Martin Kivi selgitab, et eesnääre on olemas ainult meestel. Eesnääre asetseb vahetult kusepõie all ja ümbritseb kusetoru. Alates 50. eluaastast on eesnäärme haigused meeste seas eriti sage probleem, mis puudutab varem või hiljem paljusid mehi. „Eesti mees jätab sageli haiguse hooletusse või häbeneb oma urineerimisprobleemidest arstile rääkida,“ tõdeb dr Kivi.
Eesnäärme healoomuline suurenemine areneb mehe vanuse kasvades ning kutsub esile erinevaid urineerimishäireid. Igal teisel mehel vanuses 50-60 eluaastat esineb eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid sümptomid esinevad igal kolmandal mehel. Suurenenud eesnääre surub mehe kusejuha kokku, mille tõttu häirub urineerimine.
Millised on aga sümptomid, mida tähele panna tasuks? Uroloogi sõnul on esimene sümptom, millele tähelepanu pöörata healoomulise eesnäärme suurenemise korral, nõrk uriini juga ning uriinijoa katkendlikkus. Samuti peaks ettevaatlikuks tegema olukord, kus urineerimise alustamiseks peab pingutama, on vajadus urineerida sagedaselt päevaselt ja öiselt, kuid samas säilib kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne.