Eesnäärmevähk (Carcinoma prostatae)
Eesnäärmevähk ehk prostatavähk on pahaloomuline kasvaja. Eesnäärmevähi puhul toimuvad mitmete faktorite, sh suguhormoonide koosmõjul eesnäärme rakkude DNAs muutused, mis põhjustavad rakkude pidurdamatut paljunemist ja agressiivseks muutumist teiste kudede suhtes. Sagedasemaks eesnäärmevähi vormiks on adenokartsinoom. Eesnäärmevähk võib levida organismis ja anda siirdeid ehk metastaase teistesse organitesse.
Tekkepõhjused ja riskifaktorid:
- vanus – risk haigestuda tõuseb pärast 50. eluaastat;
- geneetiline eelsoodumus – kui esimese astme sugulastel (isa, poeg, vend) on diagnoositud eesnäärmevähk, siis risk haigestuda kahekordistub. Kui eesnäärmevähki on diagnoositud kahel lähisugulasel, on risk juba üheksakordne;
- mõnede uuringute kohaselt võib olla riskifaktoriks ka ülemäärane loomse rasva tarbimine.
Seksuaalse aktiivsuse ja sugulisel teel levivate haiguste põdemise ning eesnäärmevähi vahel seoseid
leitud ei ole.
Sümptomid:
- eesnäärmevähk on üldjuhul aeglaselt arenev ja ei anna alguses, kui haigus piirdub vaid eesnäärme
koega, mingeid sümptomeid; sümptomid ei ole iseloomulikud vähile, vaid võivad esineda kõigi
eesnäärmehaiguste korral; - põie tühjendamise häired tekivad üldjuhul siis, kui eesnäärmes esineb samaaegselt ka healoomuline
kasvaja ehk eesnäärmeadenoom; - urineerimishäired: tihe või sage öine urineerimine, korraga vähese uriini eritumine. Valulikkus
urineerimisel võib olla juba kaugele arenenud kasvaja tunnuseks; - veri uriinis, kuseteede põletik;
- luuvalu (nt nimmeristluu piirkonna seljavalu) või jalgade nõrkus.
Diagnoosimiseks tehtavad uuringud:
- uurimine pärasoole kaudu – arst katsub sõrmega pärasoole kaudu eesnääret, et saada infot
eesnäärme suuruse, kuju ja konsistentsi kohta, eesnäärmehaiguse kahtluse korral määratakse
lisauuringud; - vereanalüüs – tähtsaim näitaja on PSA ehk prostata spetsiifiline antigeen, mis on eesnäärme poolt
toodetav aine ja mille sisaldus eesnäärme haiguste puhul veres tõuseb; - ultraheliuuring pärasoole kaudu (transrektaalne UH) – näitab eesnäärme võimalikke muutusi.
Uuringu käigus on võimalik võtta nõelaga eesnäärmest proovitükke (biopsia), mida uuritakse
võimalike kasvajarakkude suhtes; - magnetresonantstomograafia uuring (MRT) kasvaja paiknemise täpsustamiseks;
- kogu keha kompuutertomograafia (KT) uuring kasvaja võimaliku kaugleviku hindamiseks;
- nukleaarmeditsiini uuringud luudest metastaaside avastamiseks.
Ravi on väga individuaalne ja sõltub vähi arengustaadiumist, inimese vanusest ja kaasuvatest haigustest jt faktoritest.
Enamasti kasutatakse järgmiste raviviise või nende kombinatsioone:
- eesnäärme täielik kirurgiline eemaldamine koos kasvajaga;
- kiiritusravi;
- hormoonravi (kirurgiline või medikamentoosne kastratsioon);
- keemiaravi ehk kemoteraapia.
Haiguse prognoos sõltub inimese vanusest, üldisest tervislikust seisundist ja kasvaja staadiumist
haiguse diagnoosimisel.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Infolehe on kinnitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õenduskvaliteedi komitee 17. märtsil 2016.a.