Eesnääre | Meestetervis.ee

Eesnäärmevähi Patsientide Liit

2022.a septembris taasalustas oma tegevust Eesnäärmevähi Patsientide Liit. Liidu eesmärgiks on toetada eesnäärmevähiga meeste raviteekonda, jagada usaldusväärset infot haiguse ja selle ravi kohta, toetada vähihaigete lähedasi ja seista eesnäärmevähi patsientide õiguste eest. Liidu liikmeks saavad astuda eesnäärmevähi diagnoosiga mehed, nende sugulased ja kõik mitteükskõiksed inimesed. Tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga.

Kui soovite Liidu tegevusse panustada või on Teil mõni küsimus, siis palun võtke ühendust: www.vahimehed.ee, vahimehed@gmail.com, tel. 53264931.

Tööd alustas Vähiliidu mobiilne diagnoosikabinet meestele

Viljandi Haigla koostöö raames Eesti Vähiliiduga alustas tegevust mobiilne diagnoosikabinet meestele, mis aitab teenuse viia lähemale maakondadesse üle Eesti. Meestebuss on juba viies mobiilne kabinet, mille Viljandi Haigla on käivitanud.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda nii uroloogiliste kui ka kõigi teiste meestele eriomaste kaebustega.

„Kutsume mehi endale tähelepanu pöörama ja oma tervist kontrollima. Käsitleme onkoloogilisi probleeme nagu kuseteede kasvajad ja ka healoomulisi probleeme nagu neeru- ja kuseteede kivid, põietalitlushäired ja -põletikud. Uroloogid käsitlevad ka meestele eriomaseid muresid nagu eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise- ja munandikoti-haigused,“ selgitas meestebussis vastuvõtte alustav uroloog dr Teesi Sepp.

Diagnoosikabinetis on ultraheliaparaat eesnäärme uuringuteks, kehaanalüsaator, millega saab mõõta kliendi kaalu, pikkust, lihasmassi, rasvaprotsenti, bioloogilist vanust ning muid spetsiifilisi näitajaid, samuti uriinivoolu mõõtmise aparaat, analüsaator ja palju muud. Kabineti varustus on samasugune nagu haigla statsionaaris ja seal tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtule tulemiseks on vaja end kindlasti eelnevalt registreerida.

Kõigi meesteprobleemidega tegeleva uroloogi vastuvõtule pääsemiseks on vajalik saatekiri perearstilt ja ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel külastusel visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

Registreerida saab helistades Viljandi Haigla registratuuri 4343001 ja digiregistratuur.ee kaudu. Digiregistratuuris saab kinni panna ainult saatekirjaga aegu, telefoni teel ka tasulisi aegu. Ilma eelneva registreerimiseta arst kahjuks vastu võtta ei saa. Vastuvõtule tulles peab kaasas olema isikut tõendav dokument

Eesnäärmevähi varasest avastamisest Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku mobiilses kabinetis

Dr Margus Punab

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem siseorganite vähk Eestis. Viimastel aastatel on selle diagnoosi saanud 1100-1200 meest aastas. Kuigi eesnäärmevähk on eelkõige vanemaealiste meeste haigus, kus suurem osa diagnoositud juhte langevad vanuserühma 65+, siis just paar nädalat tagasi diagnoosisime agressiivse eesnäärmevähi ka 36 aastasel mehel.

Viimase aja kõige olulisemaks arenguks eesnäärmevähi puhul on see, et haigus on õigeaegse diagnoosi puhul muutunud eluohustavast haigusest sisuliselt krooniliseks haiguseks. Kõige tähtsam ongi leida eesnäärmevähi haigusjuhud üles enne, kui need on levinud eesnäärmest väljapoole või andnud siirdeid teistesse organitesse. Haiguse aeglase arengu tõttu on meil selleks õigeaegseks avastamiseks õnneks ka piisavalt aega. Enamike eesnäärmevähi haigusjuhtude puhul on meil vähemalt 10 aastane „aken“, kus haigus on juba uuringutega tuvastatav , aga veel mehe elu veel ei ohusta. Kui me aga jätame sellel perioodil eesnäärme tervise kontrollimata ja haigus avastatakse juba kaugelearenenud haigusfaasis, siis pole tervendav ravi enam võimalik ja arstiabi seisneb ainult haiguse kulu aeglustamises ja haiguse põhjustatud vaevuste leevendamises.

Eesnäärmevähi varane avastamine põhineb tundlikult veretestil, mis mõõdab PSA (prostata spetsiifiline antigeen) taset veres. PSA on seotud eesnäärmerakkude lagunemisega, mis on iseenesest loomulik protsess. Seetõttu on teatud PSA tase tuvastatav iga mehe veres. Testi muudab väärtuslikuks aga see, et juhtudel kui eesnäärmerakkude lagunemine mingil põhjusel kiireneb, PSA tase veres tõuseb. PSA taseme tõusu veres põhjustavad kõik eesnäärmehaigused – nii eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmepõletik, kõige suurema tõusu annab aga eesnäärmevähk. Seega pole PSA ainult eesnäärmevähi varase avastamise marker vaid kõigil juhtudel, kus PSA tase on vanuselisest keskmisest kõrgem, on meil tegemist mingit sorti eesnäärmehaigusega, mis vajab kindlasti kontrolli ja sageli ka ravi.

Eesnäärmevähi varaseks avastamise jaoks on üliväärtuslik PSA taseme dünaamika jälgimine läbi aastate. PSA tase veres tõuseb vaikselt seoses eesnäärme suurenemisega. Kui aga PSA tasemes tekib kiire jõnks tõusu suunas, tuleb selle põhjus kindlasti täiendavate uuringutega kindlaks teha. Juba vanuses 40-45 eluaastat tehtud PSA määramine aitab meil hinnata eenäärmevähi eluaegset riski. Samuti saab selle esimese testi alusel paika panna edasised testimise vahemikud. Enamik mehi ei vaja igaaastast PSA testimist, vaid võib seda turvaliselt teha kas kahe, nelja ja nooremad isegi 8 aastase intervalliga.

Vaata ka: Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

TÜ Kliinikumi meestekliiniku mobiilne kabinet on käivitatud 3 aastat tagasi Eesti Vähiliidu, Eesti Haigekassa ja meestekliiniku koostööprojektina eesmärgiga viia meeste soospetsiifiline meditsiin inimesele lähemale. Mobiilsete kabinettide ostu ja käivitamise heaks panustas ETV Jõulutunneli annetuskampaania kaudu väga suur osa eesti rahvast. Tänase päeva seisuga oleme meestekliiniku mobiilses kabinetis vastuvõttudega Narvas, Jõhvis, Sillamäel, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Kuresaares, Viljandis, Valgas ja Võrus eesnäärmevähi varase avastamise teste teinud enam kui 3500 mehele. Selle aja jooksul oleme leidnud eesnäärmevähi enam kui 150 mehel, paljudel on uuringud veel käigus. Kahjuks on tuvastatud eesnäärmevähkide hulgas olnud ka enam kui 20 kaugelearenenud haigusfaasis eesnäärmevähi juhte. Analüüsides neid juhte selgud üks ja selge muster – nendel meestel polnud vaatamata nende vanusele (60+) mitte kunagi varem eesnäärmeuuringuid, ega ka PSA testi tehtud. Sellest johtuvalt teen siin veelkord kokkuvõtte eesnäärmevähi varase avastamise soovitustest.

Eesnäärmevähi varase avastamise programm peaks kõigi meeste jaoks algama hiljemalt mehe 50 eluaastal. Esmase testi väärtuste alusel saab hinnata eesnäärmevähi eluaegset riski ja panna paika hilisema jälgimise soovitava välba, kas 1, 2 või 4 aastat.
Esimese PSA testi võiks teostada siiski juba 40-45 aastaselt. Selle testi alusel saab hinnata mehe eluaegset eesnäärmevähi tekke riski ja vajadusel aidata modifitseerida eesnäärmevähi riskitegureid.
Kuna eesnäärmevähk kulgeb oma algfaasi aastaid ilma mingite haigusnähtudeta, siis peaksid ennast kontrollima ka täiesti terved mehed, kellel kusemisvaevused või ka muud alakehavaevused puuduvad.
Kui 70 aastasel mehel on PSA tase < 3 ng/ml, pole edasine testimine enam vajalik, sest elu ohustava eesnäärmevähi tekke tõenäosus on selles vanuses üliväike.

Ida-Tallinna Keskhaigla ja Vähiliit tihendavad koostööd

Ida-Tallinna Keskhaigla ja Eesti Vähiliit otsustasid 23. oktoobril toimunud kohtumisel tihendada koostööd, et paremini panustada vähi võimalikult varajasse avastamisse ning selle tõhusasse ravisse.

Haigla juhi Ralf Allikvee sõnul on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas kogu tänapäevane kõrge kvaliteediga diagnostika, kirurgiline ravi ja keemiaravi. „Igal aastal ravitakse ITK-s keskmiselt 6300 vähipatsienti, meil teostatakse aastas ligi 1800 onkoloogilist operatsiooni. Kokku sai meie haiglas eelmisel aastal esmase vähidiagnoosi 1750 patsienti. Seega on erinevate koostöövõimaluste kaardistamine meie jaoks väga oluline,” tunnustas Eesti Vähiliiduga kohtumise olulisust dr Allikvee.

Vähiliidu esinaine Maie Egipt rõhutas vähriskidest teavituse tähtsust ühiskonnas. „Peame veelgi rohkem panustama erinevatesse ennetustegevustesse. See eeldab tihedat koostööd patsientide, nende lähedaste ja arstide vahel,” lisas Egipt. Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere rõhutas, et Ida-Tallinna Keskhaiglal on koos piirkondlike haiglatega ja teiste vähiga tegelevate organisatsioonidega oluline roll planeeritava riikliku vähiprogrammi koostamisel.

Onkoloogiakeskuse juhataja dr Kristiina Ojamaa tegi kohtumisel ülevaate Ida-Tallinna Keskhaigla tänastest onkoloogilistest tegevustest. „Mitmetes vähiravi valdkondades on meie haigla kompetents ajaloost ja eripäradest tulenevalt väga tugev. Näiteks on Ida-Tallinna Keskhaiglas silmapaistvad lülisambakirurgid ja väga tugev silmakliinik ning selle tulemusena on nendes valdkondades tugev ka vähi avastamise ja ravimise kompetents. Samuti on meil väga tugev kompetents kilpnäärmekasvajate ja günekoloogiliste kasvajate ravis,” selgitas dr Ojamaa. Kohtumisel anti Vähiliidule samuti ülevaade kirurgilisest vähiravist, soolevähi sõeluuringust ning emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringutest.

Ida-Tallinna Keskhaigla teaduosakonna juhataja Marika Tammaru rääkis kohtumisel õppe- ja teadusprojektidest, mis on seotud vähihaigete ja vähiraviga. “Lisaks teadusprojektidele on meil hea koostöö koolidega. Väga oluline, et uued põlvkonnad on teadlikumad oma tervisekäitumises ja ka näiteks arsti eriala valides oleksid noored piisavalt ettevalmistatud oma valiku osas. Oluline on juba algklassidest alates noorte teadlikkust tõsta,” ütles Marika Tammaru.

Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere tunnustas ITK onkolooge aktiivsuse eest uurija poolt algatatud teadusuuringute käivitamisel, teadustööde kaitsmisel ning residentide, üliõpilaste ja koolilaste juhendamisel ja õpetamisel. Dr Brigita Tamm tõdes, et kahjuks on emakakaelavähi skriiningute osalus endiselt väga madal. “Peame järjepidevalt mõtlema, kuidas parandada emakakaelavähi ennetust ja tuua rohkem naisi uuringule. Üks koostöövõimalusi on Vähiliduga ühiselt panustada jaanuaris emakakaelavähi ennetus nädalasse. Meie naistekliinik koos sünnitusmajaga annavad nende vähijuhtumite varaseks avastamiseks parima võimaluse,” selgitas naistekliiniku juht dr Tamm.

Dr Margus Punab Kuku raadio saates Terviseks

Dr Margus Punab oli 15. ja 17. oktoobril külaliseks Kuku raadio saates Terviseks. Mõlemal korral räägiti meeste tervisest ja eesnäärmega seotud probleemides – kellel on eesnäärmevähi tekkimiseks suurem soodumus, kuidas seda diagnoositakse ja missugune on ravi.

15. oktoober 2019

17. oktoober 2019

Saatejuhiks mõlemal juhul Ingela Virkus. Saate kodulehe leiab siit.

Mis on eesnäärmevähi tekke ohutegurid?

Eesnäärmevähi peamised riskitegurid on perekondlik soodumus ja vanus üle 60 eluaasta.

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid ja vanuse lisandudes haigestumus suureneb. „Eesnäärmevähk on olnud viimaste aastate jooksul suure tähelepanu all seoses kõrge haigestumuse ja suremusega Euroopas ning Eestis,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi Postimehele. Dr Kivi sõnul otsitakse praegu aktiivselt põhjust, miks haigust nii palju esineb – ühel mehel kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk.

Võimalikud soodustavad tegurid on ka keskkonnasaaste mõju, rasvarikas toit, eesnäärme põletikulised haigused, näiteks krooniline prostatiit ning vananemisega seotud muutused ja haiguslikud hormonaalsed muutused.

Loe edasi “Mis on eesnäärmevähi tekke ohutegurid?”

Huvitaja. Eesnäärmevähi ennetamine

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid küpses eas meeste haigusi, ometi annab selle ennetamiseks väga palju ära teha juba noorpõlves.

Vikerraadio saates “Huvitaja” rääkisid 11. septembril meeste tervisest, eesnäärmevähi ennetamisest ja varajasest avastamisest TÜ Kliinikumi meestekliiniku juhataja Margus Punab ning Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi. Saatejuht Meelis Süld.

Allikas: ERR või salvesta mp3

Vähiliit alustas kampaaniaga “Iga mees peab teadma!”

Nii nagu mujal Euroopas, on ka Eestis meestel esinevatest vähkkasvajatest kõige levinum eesnäärmevähk, mistõttu alustas vähiliit teavituskampaaniat “Iga mees peab teadma”.

Faktid ütlevad, et mehe vanuse kasvades suureneb haigestumisrisk, kõige sagedamini diagnoositakse eesnäärmevähki 55-74aastastel meestel. Eesnäärmevähi ja ka teiste eesnäärmehaiguste kiireks avastamiseks on olemas PSA-test, mida usinasti pakuvad ka perearstid.

Loe edasi “Vähiliit alustas kampaaniaga “Iga mees peab teadma!””

Eesti Vähiliidu pressiteade – algab meeste tervisele suunatud teavituskampaania

Eesti Vähiliit koostöös meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega alustab teavituskampaaniat „IGA MEES PEAB TEADMA!“

Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu!

Teavituskampaania eesmärgid:

terviseteadlikkuse arendamine meestel, rõhutada ka mehe enda vastutust oma tervise ja elukvaliteedi eest,
rääkida eesnäärmest ja sellega seotud haigustest, jagada infot tänapäevase ravi kohta ja toetada eesnäärmevähi patsiente

Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naistele. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meestel oodatav eluiga aga ligi 5 aastat lühem.

Loe edasi “Eesti Vähiliidu pressiteade – algab meeste tervisele suunatud teavituskampaania”

Meeste tervis on meie kõigi mure

Eesti Päevalehes ilmus artikkel eesnäärmevähist ja selle ravivõimalustest, avaldame blogis artikli täisversiooni. Autor dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.

Eesti mehed kipuvad arstiga suhtlemist tahaplaanile lükkama ning soovivad ikka ja alati „tugevana“ näida. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooltel juhtudel satuvad mehed arsti kabinetti oma naiste poolt suunatuna või tullakse lausa koos. See tähendab, et meeste tevis ja heaolu sõltub ka naistest. Novembris toimunud meeste tervise kuu on selleks aastaks küll läbi, kuid tervisele tuleb tähelepanu pöörata aastaringselt, rõhutab Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja dr Helis Pokker.

Dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.

Loe edasi “Meeste tervis on meie kõigi mure”