2022.a septembris taasalustas oma tegevust Eesnäärmevähi Patsientide Liit. Liidu eesmärgiks on toetada eesnäärmevähiga meeste raviteekonda, jagada usaldusväärset infot haiguse ja selle ravi kohta, toetada vähihaigete lähedasi ja seista eesnäärmevähi patsientide õiguste eest. Liidu liikmeks saavad astuda eesnäärmevähi diagnoosiga mehed, nende sugulased ja kõik mitteükskõiksed inimesed. Tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga.
Kui soovite Liidu tegevusse panustada või on Teil mõni küsimus, siis palun võtke ühendust: www.vahimehed.ee, vahimehed@gmail.com, tel. 53264931.
Dr. Mihhail Kovtun, AS Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog. Erikülaline Kimmo Järvinen, Soome Eesnäärmevähi Ühingu PROPO esimees.
Loeng toimub 25. novembril 2022, Tallinnas. Maakri 19, II korrus, konverentsikeskus.
Korraldajaks Eesnäärmevähi Patsientide Liit.
Eesti Uroloogide Seltsi ja Vähiliidu toetusel taas alustatakse Eesnäärmevähi Patsientide Liidu tegevust.
Tegemist on laiapõhjalise toetajaskonnaga vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgiks on suurendada eesnäärmevähi kui haiguse ennetamise ja toetada selle haigusega patsientide raviteekonda.
Eesnäärmevähi Patsientide Liiduga saavad liituda eesnäärmevähi diagnoosiga mehed ja nende lähedased. Uued liikmed ja koostöö pakkumised on alati oodatud! Kontakt: vahimehed@gmail.com.
Viljandi Haigla koostöö raames Eesti Vähiliiduga alustas tegevust mobiilne diagnoosikabinet meestele, mis aitab teenuse viia lähemale maakondadesse üle Eesti. Meestebuss on juba viies mobiilne kabinet, mille Viljandi Haigla on käivitanud.
Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda nii uroloogiliste kui ka kõigi teiste meestele eriomaste kaebustega.
„Kutsume mehi endale tähelepanu pöörama ja oma tervist kontrollima. Käsitleme onkoloogilisi probleeme nagu kuseteede kasvajad ja ka healoomulisi probleeme nagu neeru- ja kuseteede kivid, põietalitlushäired ja -põletikud. Uroloogid käsitlevad ka meestele eriomaseid muresid nagu eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise- ja munandikoti-haigused,“ selgitas meestebussis vastuvõtte alustav uroloog dr Teesi Sepp.
Diagnoosikabinetis on ultraheliaparaat eesnäärme uuringuteks, kehaanalüsaator, millega saab mõõta kliendi kaalu, pikkust, lihasmassi, rasvaprotsenti, bioloogilist vanust ning muid spetsiifilisi näitajaid, samuti uriinivoolu mõõtmise aparaat, analüsaator ja palju muud. Kabineti varustus on samasugune nagu haigla statsionaaris ja seal tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.
Vastuvõtule tulemiseks on vaja end kindlasti eelnevalt registreerida.
Kõigi meesteprobleemidega tegeleva uroloogi vastuvõtule pääsemiseks on vajalik saatekiri perearstilt ja ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel külastusel visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.
Registreerida saab helistades Viljandi Haigla registratuuri 4343001 ja digiregistratuur.ee kaudu. Digiregistratuuris saab kinni panna ainult saatekirjaga aegu, telefoni teel ka tasulisi aegu. Ilma eelneva registreerimiseta arst kahjuks vastu võtta ei saa. Vastuvõtule tulles peab kaasas olema isikut tõendav dokument
Saadaval eesti ja vene keeles
ESMO kliinilistel ravijuhistel põhineva juhise eesmärk on aidata paremini mõista, mis on eesnäärmevähk ja kuidas seda ravitakse. Juhises selgitatakse, mis haigust põhjustab ja kuidas seda diagnoositakse, millised on ravivõimalused ning ravi võimalikud kõrvaltoimed.
Esitatud meditsiiniline teave põhineb eesnäärmevähki käsitletavatel ESMO (European Society for Medical Oncology) kliinilistel ravijuhistel, mis on arstidele abiks haiguse diagnoosimisel ja ravimisel.
Juhises esitatud teave ei asenda raviarsti nõuandeid.
Väljaanne on läbivaadatud/kooskõlastatud ja heaks kiidetud Eesti Uroloogide Seltsi poolt.
Materjali leiab eesti keeles ja vene keeles.
Meestetervise kodulehekülg sai avatud 2016. aasta detsembris. Esialgne aadress oli prosta.tv (mis on tuletatud sõnast “prostata” ehk eesnääre ja v = tagurpidi A).
Juulis 2018 muutus kodulehe aadress ja sellest ajast alates on kasutusel meestetervis.ee.
Lehekülje sisuks on valdavas enamuses dr Margus Punabi koostatud ja Eesti Vähiliidu poolt välja antud raamat “Mehe teine süda“. Venekeelset osa on toimetanud ja täiendanud dr Aleksandra Rautio. Lehekülge arendab ja toimetab Robert Laursoo.
Kodulehega seoses ei ole rahalisi kulutusi tehtud.
Dr Margus Punab avaldas täna Facebookis postituse (viide), kus nentis, et suguhaiguste käsitlus Eestis on jõudnud sügavasse kriisi. Sellest tulenevalt panin kokku juhendi patsiendile, kuidas abi leida.
Protsessi pääsemiseks on vaja saatekirja ning algoritm võiks olla alljärgnev:
1. Patsient läheb perearsti juurde näiteks ühega järgnevatest küsimustest:
a) “Mul on kusitipõletikku põhjustavate klassikalise suguhaiguse kahtlus, palun saatekirja meestearsti vastuvõtule + eriarsti e-konsultatsiooni saatekiri (vajalike uuringute selgitamiseks)”.
b) “Suhet ohustavate küsimuste vältimiseks soovime mõlemal osapoolel enne kaitsevahendist loobumist testida ennast nii sugutrakti põletike kui ka suguhaiguste suhtes. Palume saatekirja meestearsti vastuvõtule.”
2. Seejärel annab laboris proovi (viib uriinitopsi laborisse). Analüüsid on kellegi poolt eelnevalt tellitud.
3. Siis ootab oma aja, kuni pääseb eriarsti (meestearsti) vastuvõtule.
Meeste keskmine eluiga naiste omast madalam muuhulgas ka sellepärast, et meestel on nõrgem sotsiaalne võrgustik, ütles meestearst Olev Poolamets.
Dr Poolamets alates 2:50. Täispikka saadet vaata siit.
“Vanemas eas meestest osad matavad näiteks ennast liiga vara maha. Nende nägemus harrastustest on liiga kitsas,” rääkis meestearst Olev Poolamets, kelle arvates alkoholilembus on ajaloost jäänud harjumus, mis kaasajal enam sageli inimese elustiili osa enam ei ole. Tema sõnul on meeste keskmine eluiga naiste omast madalam muuhulgas ka sellepärast, et meestel on nõrgem sotsiaalne võrgustik.
“Või näiteks, kui alguses sport, jooks, suusatamine on harrastus, aga ühel hetkel, kui sa ei saa seda enam teha, tõsta või sporti teha, et mis siis saab,” ütles Olev Poolamets. Kuigi sport ja liikumine on tema arvates parimad viisid lõõgastumiseks, tuleb elus ka perioode, kus inimestel pole võimalik sellega tegeleda ning tuleb leida teisi võimalusi, et alkohol ei oleks ainuke pingete lõõgastus. Selleks pole tema sõnul vaja suuri ressursse, et teha kepikõndi, hommikuvõimlemist, minna spordisaali või rääkida sõbraga südamest südamesse.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Marek Sammuli sõnul on alkoholitarbimise juures probleemiks just regulaarsus. “Probleem on nendes kahes igaõhtuses õlles, millest siis hiljem kerib see sama kehakaal,” selgitas ta. “See, kui kord kuus sõpradega tõsiselt viina visata, selle mõju ja tagajärjed on oluliselt väiksemad kui see, et lihtsalt igal õhtul regulaarselt juuakse üks õlu või kuus õlut.”
Allikas: ERR
